Kriisikomisjoni ülesanne on koordineerida kriisireguleerimist omavalitsuses, tagada regulaarne ja operatiivne infovahetus elanike ning allasutuste vahel, abistada kriiside korral valla elanikke ning asutusi.
Lääne-Harju vallas juhib kriisiolukorra lahendamist kriisikomisjon, kuhu kuuluvad lisaks vallavalitsuse teenistujatele elutähtsaid teenuseid osutavate ettevõtete esindajad, pääste, politsei, kaitseväe, kaitseliidu, naiskodukaitse ja suuremate ettevõtete esindajad.
Lääne-Harju valla kriisikomisjonis on 24 liiget. Komisjoni juhib vallavanem Jaanus Saat, komisjoni tööd korraldab valla kriisinõunik Marju Piirimägi, tel 5191 2437, e-post [email protected].
Vallavanema käskkirjaga on moodustatud ka kriisikomisjoni staap, mis on operatiivsem ja koosneb peamiselt vallavalitsuse töötajatest. Staabis on 23 liiget, seda juhib vallavanem Jaanus Saat ning tööd koordineerib valla kriisinõunik Marju Piirimägi, tel 5191 2437, e-post [email protected]
Psühhosotsiaalne kriisimeeskond loodi vajadusest korraldada ja juhtida tegevusi ning abistamisprotsesse, mille eesmärk on leevendada ja parandada inimeste heaolu- ja turvatunnet ning kahjulikke tagajärgi sotsiaalsetele suhetele, tervisele ja igapäevasele toimetulekule neid mõjutavate hädaolukordade ja õnnetuste tagajärjel. Meeskonda kuulub 7 liiget. Kontakt laste heaolu spetsialist ja psühhosotsiaalse kriisimeeskonna liige Ingrid Sogenbits, tel 5194 7797, [email protected].
Seotud viited:
Lääne-Harju valla kriisikomisjoni põhimäärus
Hädaolukorraks valmisoleku kohta saab infot ka Päästeameti kodulehelt.
Operatiivse ohuteavitamise süsteemiga liitumise kohta loe siit.
Hädaabinumber 112 või SMS 112 (kuulmis- ja kõnepuudega inimestele) www.112.ee. Numbrile 112 saab helistada ka siis, kui telefonis ei ole SIM-kaarti või operaatori võrgus puudub levi.
Riigiinfo telefon 1247 - infonumber, mis pakub infot ja nõu olukordades, mille puhul ei ole ohus elu, tervis ja vara. Vajadusel saada infot e-postiaadressile [email protected]. Helista kui:
- teel on liiklustakistus, tee on halvas seisukorras, teele on langenud puid; teel on loomakorjus; teel on muu liiklusele ohtu põhjustada võiv olukord.
- märkad keskkonnareostust või reostusohtu; ebaseaduslikku metsaraiet, kalapüüki või muud ebaseaduslikku looduskasutust; jäätmete ebaseaduslikku ladestamist; massiliselt surnud loomi, linde või kalu; ilmselgelt abitus, sekkumist vajavas seisundis metslooma või –lindu; maanteel hukkunud suurulukit (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder või metskits).
- soovid infot Politsei- ja Piirivalveameti taotlusankeetide (sh lisadokumentide) ja nende täitmise kohta; üldinfot isikut tõendavate dokumentide ja elamisloa menetlemise osas; struktuuriüksuste asukohtade ja lahtiolekuaegade kohta.
- vajad päästealast infot või nõu kuidas muuta oma kodu turvalisemaks; vajad päästeametnike kontakte ja vastuvõtuaegu; tahad teada, kus ja kuidas tohib lõket teha; soovid teatada ohtlikust ehitisest või katmata kaevust; soovid lisateavet päästeameti ennetuskampaaniate kohta; sul on küsimus päästevaldkonna kohta, kuid sa ei tea, kuhu pöörduda; soovid kutsetunnistusega korstnapühkijate kontaktandmeid.
Lääne-Harju valla kriisitelefon 528 4846 avatakse vastavalt vajadusele.
Lääne-Harju valla kriisinõunik 5191 2437 Marju Piirimägi, [email protected].
AS Lahevesi avariitelefon 5858 8088. Valla vee-ettevõtte avariitelefon 24/7.
Piirkonnapolitseinikud
Dmitri Kaljuznõi, tel 5450 0535, [email protected]
Aile Kask, tel 5866 2503, [email protected]
Priit Tammin, tel 5865 7096, [email protected]
Põhja prefektuuri Lääne-Harju piirkonnagrupi juht Allar Lohu, tel 612 4501, [email protected]
Lasteabitelefon 116 111 (24/7 tasuta). Nõuannet saab küsida ka e-kirjaga ([email protected]) või online-nõustamise teel kodulehel lasteabi.ee "Küsi abi" alt. Lasteabitelefon on leitav ka Facebook-ist ja nutiseadmetest äpp-ina, kasutades mõlemas otsisõna „Lasteabi". Kõik pöördumised salvestatakse.
Ohvriabi kriisitelefon 116006 (24/7). Ööpäevaringset nõustamist pakutakse ka veebi teel aadressil www.palunabi.ee rubriigis 'alusta vestlust'.
Naiste tugiliin 1492 on anonüümne abivõimalus lähisuhtevägivalla all kannatavatele naistele.
Vaimse tervise abiliin 116 123 igas vanuses inimestele, kes otsivad tuge vaimse tervise või igapäevaeluliste murede korral.
Elektrilevi rikketelefonilt 1343 (24h) ja klienditeenindus 777 1545 (E-R 8.00 -18.00, L-P suletud). www.elektrilevi.ee
Mürgistusinfo 16 662 (Terviseameti hallatud infonumbril vastatakse: E 9–21; T–P 24h). www.16662.ee
Perearsti nõuandeliin 1220 annab nõu tervisemurede korral, mis ei vaja kiirabi sekkumist. www.1120.ee
Riigi Ilmateenistuse tasuline ilmainfo 9001 032 – kõneminuti hind 1.10, www.ilmateenistus.ee
Välisministeeriumi infotelefon + 372 5301 9999 (24/7) annab nõu ja abi välisriigis hädas olles.
Mida suurem on kriis, seda kauem jõuab kohaliku omavalitsuse või riigi abi inimesteni. Kriisideks valmistumisel on koostöö naabrite ja kogukonnaga oluline. Rääkige läbi, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju igapäevaelule, kuidas nendeks ühiselt valmistuda, kuidas erinevate ohtude korral käituda, et vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saada. Kriisi alguses võtab asjade ümberkorraldamine aega.
Kodused varud
Selleks, et oleksite valmis hakkama saama vähemalt nädala, varuge koju piisavalt joogivett, toitu, ravimeid ja sularaha. Seejuures soetage toiduaineid, mida sööte tavaolukorraski, mis ei rikne kiiresti ja säilivad ka toatemperatuuril. Osa toitu võiks olla söödav valmistamata, nagu konservid, kuivikud, küpsised, pähklid, kuivatatud puuviljad, müslibatoonid, maiustused jne.
Hoia kodus toiduvaru, mida saad kasutada ka olukorras, kui sul pole kuumutamise võimalust. Abiks on ka grill, matkapliit või priimus, mille abil toitu valmistada. Sealjuures järgi kõiki tuleohutusnõudeid!
Toiduvaru võiks olla midagi sellist, mida sa ka igapäevaselt tarbid ning saad ringluses hoida. Ära unusta lemmiklooma!
Osa toidust võiks olla lihtsasti valmistatav ja pika säilivusajaga. Sobivad ka kohe tarbitavad toidud (konservid, kuivikud, küpsised, pähklid, müslibatoonid jne).
Pea meeles, et elavat tuld ei tohiks kunagi järelevalveta jätta ning põlemisel tekivad mürgised gaasid. Matkapliiti, priimust ja väligrilli kasuta ainult õues!
Veendu, et kodus oleks patareidel töötav raadio ja taskulamp (vm alternatiivne valgusallikas). Patareide varu võiks samuti kodus olemas olla.
Soovituslik nädalane kodune varu:
21 lt joogivett
pakisupid/püreepulbrid
purgisupid/road
kuivikud
konservid (liha, puu- ja juurvilja)
kommid, halvaa, küpsised
imikutoit
taskulamp, varupatareid
esmaabitarbed ja sulle olulised ravimid
patareide/aku pealt töötav raadio
akupank mobiilsete seadmete laadimiseks
küünlad ja tikud
priimus toidu, vee jne soojendamiseks
niisked hügieenilapid
sularaha
Kuidas olla valmis elektrikatkestusteks?
Soovitame igal inimesel:
Mõelda läbi, mida sinu ja su pere jaoks tähendab, kui kodus pole elektrit, vett ja/või kütet.
Valmistuda kodus iseseisvalt hakkama saama vähemalt nädal aega.
Hoida kodus varusid oma vajadustest lähtuvalt: vesi, toit, ravimid ja muu sinule vajalik.
Lisainfot elektrikatkestusteks valmistumise saab olevalmis veebilehelt.
Käitumisjuhised inimestele
Mõtle läbi millised on elektrikatkestuste mõjud sinu kodus ning kuidas neid leevendada. Näiteks missuguste seadmete töö sõltub elektrist: lambid, pliit, külmkapp, pesumasin, TV ja raadio, seadmete laadimine jne. Samuti võivad välisuste kiibid ja väravad toimida ainult elektriga. Enamasti sõltub elektrist ka kodune veevarustus ja kanalisatsiooni äravool. Pikema elektrikatkestuse ajal võivad kauplused, apteegid ja tanklad olla suletud.
Veendu, et sul on kodus olemas kõik vajalik, et vähemalt nädal aega ise hakkama saada. Seetõttu varu vajalikud asjad juba täna!
Veevaru ja kanalisatsioon
Varu koju joogivett, kui sinu maja veevarustus sõltub elektrist või sa pole kindel, kuidas see täpselt töötab. Kui sõltud ühisveevärgist, uuri kohalikult omavalitsuselt või vee-ettevõttelt, kas ja kuidas on sinu piirkonnas tagatud veega varustamine elektrikatkestuse korral.
Joogivett varu 3 liitrit inimese kohta vähemalt üheks ööpäevaks. Mõtle läbi, kust joogivett vajadusel juurde saada.
Muust looduslikust veekogust võetud vett, sealhulgas lumevett, keeda suurel kuumusel 10 minutit või kasuta veepuhastusvahendeid (filtrid, tabletid).
Jälgi kohaliku omavalitsuse teadaandeid elanike joogiveega varustamise kohta.
Elektrikatkestuse korral ei tööta ka kanalisatsioon, mis võib kaasa tuua tõsised üleuputused, reostused ja haiguste leviku. Alternatiivina saab kasutada tualettpotti asetatud prügikotte või näiteks kuivkäimlaid.
Küte ja soojus
Kui sinu kodu soojavarustus sõltub elektrist, mõtle läbi alternatiivsed võimalused. Kui sinu toasoe sõltub keskküttest, uuri kohalikult omavalitsuselt või teenuseosutajalt, kas ja kuidas on sinu piirkonnas tagatud selle toimimine ka elektrikatkestuse korral.
Ahju, kamina või puupliidi olemasolul jälgi, et küttekolded oleks hooldatud ning küta mõistlikult.
Kui sellised võimalused puuduvad, kasuta sooja hoidmiseks vaid ühte ruumi. Sulge uksed, aknad ja ventilatsiooniavad ning tihenda kohad, kust soojus võib toast väljuda.
Alternatiivseid kütteseadmeid (nt gaasiradiaator või -soojendi) kasuta vastavalt kasutamisjuhistele ja tuleohutusreeglitele.
Generaatori olemasolu korral kontrolli selle töötavust ja kütte piisavust.
Kui sul hakkab kodus liiga külm, mine võimalusel lähedaste juurde või pöördu kohaliku omavalitsuse poole.
Side ja sularaha
Kui elektrikatkestus kestab pikka aega, võivad töötamast lakata ka sularahaautomaadid ja kauplused.
Hoia rahakotis pisut sularaha, millega saad maksta ka siis kui kaardimaksed ei toimi.
Igaühel võiks olla varuks sularaha, et maksta ühe nädala hädapäraste kulutuste eest. Ka hoiupõrsast võid leida vajaliku summa pisiostudeks.
Hoia oma akupangad laetuna! Nende abil saad laadida telefoni või lampi, raadiot jne. Kasuta akupanka säästlikult ja vaid vältimatu vajaduse korral, nii pikendad nende tööaega.
Side- ja elektri puudumisel oled olukorra arengutega kursis patareitoitel või dünamoga raadio abil. Alternatiivina saad kasutada ka autoraadiot (hoia auto kütusepaak alati vähemalt pooltäis). Pea meeles, et riik jagab infot ERR kanalites ning Vikerraadios avaneb uues vahekaardis sagedusel 104,1 MHz.
Selgita välja oma kohalikust omavalitsusest, kus asub sinu kodukandi kerksuskeskus, kust saad kriisiajal infot, nõu ja abi. Lääne-Harju valla kriisitelefon 528 4846.
Lääne-Harju valla kerksuskeskused asuvad:
Paldiski linnas Lääne-Harju vallavalitsuse hoones (Rae tn 38)
Laulasmaal kogukonnamajas ( Kloogaranna tee 26-2)
Kloogal Lääne-Harju Kultuuri- ja Noortekeskuse majas (Aedlinna tee 3)
Padisel Lääne-Harju Kultuuri- ja Noortekeskuse Padise rahvamajas (Padise küla)
Kerksuskeskus on kriisiolukorra ajal avatav info- ja teeninduspunkt ehk kriisiinfokeskus. Kerksuskeskuste ülesanne on eluks vajalike teenuste, nagu näiteks joogivee ja kanalisatsiooni, kaugkütte või elektri ulatusliku katkestuse korral linnaelanikele pakkuda esmavajalikke teenuseid ja abi.
Näiteks:
- info ja juhiste saamine tekkinud olukorra ja selle lahendamise kohta
- mobiiltelefoni ja teiste väiksemate seadmete laadimine
- joogivee saamine
- toidu soojendamine jms
Lääne-Harju valla kerksuskeskused asuvad:
- Paldiski linnas Lääne-Harju vallavalitsuse hoones (Rae tn 38)
- Laulasmaal kogukonnamajas ( Kloogaranna tee 26-2)
- Kloogal Lääne-Harju Kultuuri- ja Noortekeskuse majas (Aedlinna tee 3)
- Padisel Lääne-Harju Kultuuri- ja Noortekeskuse Padise rahvamajas (Padise küla)
Kerksuskeskuse avamise kohta jagatakse infot võimalusel valla kodulehel, sotsiaalmeedia kanalites ning SMS-i teel ohuteavitamise süsteemiga liitunutele.
Käitumisjuhised õhuohu korral:
Kui saad Kaitseväelt teate võimalikust õhuohust:
• Jätka tavategevusi, kuid ole valvas.
• Kui sa drooni ei näe ega kuule, püsi väljas liikudes valvas ja ole valmis ohu märkamisel varjuma.
• Märgates kahtlast drooni, varju kohe. Hoia akendest ja ustest eemale ning jäta enda ja välisõhu vahele võimalikult palju seinu.
Teata kahtlasest droonist 112.
• Hoia laetud telefon käepärast ja järgi ametlikke juhiseid.
• Lisainfot saad kriis.ee või 1247.
Kui saad Kaitseväelt teate vahetust õhuohust („varju kohe“ või sireenid):
• Varju kohe samas siseruumis, kus viibid. Õues viibides leia varjumiseks lähim siseruum, madalam korrus või kaitstum koht.
Siseruumides hoia akendest ja ustest eemale ning jäta enda ja välisõhu vahele võimalikult palju seinu.
• Hoia laetud telefon käepärast ja järgi ametlikke juhiseid, kuni oht on möödas.
• Otsused edasiste korralduste, asutuste toimimise ja muu kohta saad ametlikest kanalitest.
• Lisainfot saad kriis.ee või 1247.
Mida teha, kui leiad kahtlase drooni või selle tükke:
• Ära mine droonile lähedale.
• Teavita kohe häirekeskust numbril 112.
• Liigu ohutusse kaugusesse.
• Hoiata läheduses viibivaid inimesi ja ära lase kedagi leitud eseme lähedusse.
• Ära jaga kellelegi selle asukohta - nii vähendad ohtu teistele inimestele ja väldid uudishimulike kogunemist sündmuskohale.
Millal kasutada avalikku varjumiskohta?
Pea meeles, et mistahes sulle lähim siseruum on ohu korral parim varjumiskoht.
Enamus avalikke varjumiskohti avatakse alles sõjalise ohu kasvades, igapäevaselt võivad need olla suletud.
Avalikud varjumiskohad on mõeldud kasutamiseks vaid vahetu ohu korral (nt õhurünnak). Igapäevaselt on need hooned, nt kaubanduskeskused, koolid, spordihooned, kasutusel oma tavapärasel otstarbel.
Avalike varjumiskohtade uksed avatakse varjumiseks alles siis, kui riik edastab vastava ohuteavituse ja annab avalike varjumiskohtade omanikele teada koha avamise vajalikkusest. Varjuda saab avalikus ruumis nendesse avalikesse varjumiskohtadesse, mis on ohuteavituse hetkel avatud (nt parkimismajad, tunnelid jmt).
Kõik ametlikud avalikud varjumiskohad on leitavad Maa-ameti kaardirakendusest ja mobiilirakendusest "Ole valmis!". Varjumiskohad on märgistatud sinise kolmnurgaga oranžil taustal.
Olulised käitumisjuhised ja muu info on lehel kriis.ee. Küsimustega, millele sealt mingil põhjusel vastust ei leia, saab pöörduda riigiinfotelefoni poole numbril 1247. Praktilise info, kuidas võimalikuks kriisiolukorraks valmistuda, leiad leheküljelt olevalmis.ee.
Oluline on teada, et vahetut ohtu Eestis pole ja kõik saavad tavapäraste tegevustega endiselt jätkata. Kui olukord peaks muutuma, antakse sellest ametlike kanalite kaudu teada.
Kaitsevägi rõhutab, et lendavaid ja alla kukkunud ründe- ja luuredroone ei tohi pildistada ega neid pilte sotsiaalmeedias jagada. Lisaks, kui näed Eestis liikumas kaitseväe tehnikat, palun ära jaga infot sellest ka sotsiaalmeediasse, kuivõrd selle avalikustamine annab vastasele vajalikku infot.
Antud juhul ei olnud tegemist õppuse ega testimisega, kuid tasub silmas pidada, et järgmised üleriigilised ohuteavitussüsteemi testid, mille käigus saadetakse äpiteavitus, SMS ja käivitatakse sireenid, toimuvad üle Eesti selle aasta 10. juunil ja 14. oktoobril.
Koos EE-ALARMi teavitusega jagatakse käitumisjuhised, mida tuleb kindlasti järgida.
Kui oht on reaalne, siis sireenide käivitumisel Eesti suuremates linnades tuleb käituda järgmiselt: VARJU esimesel võimalusel, OTSI siis lisainfot, JÄRGI juhiseid ning TEAVITA võimalusel teisi inimesi.
Pea meeles: mistahes sulle lähim siseruum on ohu korral parim varjumiskoht.
Kõige parem koht varjumiseks on lähim tugevate seintega ruum, kus saad olla eemal akendest. Ohuolukorras on kõige olulisem kiirus, seetõttu tuleb kasutada neid võimalusi, mis parasjagu olemas on. Varjumise käitumisjuhised kodus, tööl, koolis, tänaval, sõidukis, looduses leiab olevalmis.ee lehelt.
Elutähtsad teenused on ühiskonna toimimise jaoks hädavajalikud ja nende teenuste katkemine võib otseselt ohustada inimeste elu ja tervist, tekitada suure keskkonnakahju, häirida teiste elutähtsate või ühiskonnale oluliste teenuste toimimist ning avaldada olulist mõju riigi majandusele ja riigikaitsele.
Allpool leiad vajaliku info teenuste toimimise, hoolduse ja probleemide korral vajalike kontaktide kohta.
Kohalike teede läbitavus
Lääne-Harju valla 2025/2026 talihooldajate kontaktid, teehooldus on korraldatud viies eri piirkonnas vastavalt lepingutele.
1. Padise ja Harju-Risti piirkonnas teostab talihooldust LS Trans OÜ. Tellija kontakt Meelis Randmäe tel 5666 8487, e-post [email protected].
2. Vasalemma piirkonnas teostab talihooldust Vasalemma Rallypark OÜ. Tellija kontakt Meelis Randmäe tel 5666 8487, e-post [email protected].
3. Madise piirkonnas teostab talihooldust Osaühing Amigo Trans. Tellija kontakt Allan Kalve tel 5470 0738 e-post [email protected].
4. Keila piirkonnas teostab talihooldust Harju Kaevetööd OÜ. Tellija kontakt Allan Kalve tel 5470 0738 e-post [email protected].
5. Paldiski piirkonnas teostab talihooldust JM Company OÜ. Tellija kontakt Allan Kalve tel 5470 0738 e-post [email protected].
6. Kergliiklusteede hooldust korraldab AS Lahevesi, kontakt Tõnis Halling, tel 5865 1225, e-post [email protected].
Kaugküttega varustamine
N.R Energy OÜ (Keila-Joa, Klooga, Rummu), avariiteated tel 5343 3251
SW Energia OÜ (Padise, Paldiski)
Vesi ja kanalisatsioon
AS Lahevesi avariitelefon 5858 8088 (24/7)
Lääne-Harju valla korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
Siit leiad teavet selle kohta, kuidas käituda ohuolukorras, millised on varjumisvõimalused ning kuidas toimub vajaduse korral evakuatsioon.
Varjumine
Varjumine tähendab inimeste elu ja tervise kaitsmiseks nende kiiret paiknemist ohustatud alal asuvasse siseruumi. Varjumine võib olla vajalik sõjalise ohu korral, aga ka muu ohu, näiteks ekstreemne ilmastik, suur põleng, keemiarünnak, massirahutused jms korral. Erinevate ohtude puhul on ka käitumisjuhised erinevad, näiteks ekstreemsete ilmaolude korral piisab ka lihtsalt siseruumidesse minekust ja akende-uste sulgemisest. Seetõttu tuleb alati kuulata riigi antavaid juhiseid ning käituda vastavalt nendele.
Varjumiskohtadena eristatakse:
- avalikke varjumiskohti – need on mõeldud avalikus ruumis olevatele inimestele vahetu ohu korral kiireks lühiajaliseks varjumiseks;
- koduseid ehk konkreetse hoone elanikele ja nende lähedastele mõeldud varjumiskohti, nt keldrid;
- varjumisruume – akendeta ruumid, näiteks vannituba.
Eluhoone kelder on esimene koht, kuhu kodus olev inimene saab vajadusel varjuda. Samas on kasulik teada, et parem varjumiskindlus on paneelmaja raudbetoonist maa all asuv kelder. Puidust majade või ühepereelamute korral on mõistlikum ohu korral liikuda ohutusse piirkonda, sest need hooned ei sobi varjumiseks.
Avalik varjumiskoht on mõeldud eelkõige inimestele, kes ohuhetkel viibivad linnatänaval. Kes ohuhetkel viibivad töökohal või kodus, peaksid paigale jääma ning leidma varjumiseks akendeta ruumi või keldri.
Vaata lisaks:
Päästeameti soovitused korterelamute keldrite varjumiskohtade kohandamiseks
Eesti avalike varjumiskohtade nimekiri ja kaart
Evakuatsioonikohad
Lääne-Harjus on üle valla 12 evakuatsioonikohta. Ohuolukorras jagatakse infot avatavatest evakuatsioonikohtadest võimalusel valla kodulehel, sotsiaalmeedia kanalites ning SMS-iga ohuteavitamise süsteemiga liitunutele.
Ulatusliku evakuatiooni kohta loe lisainfot olevalmis.ee lehelt SIIT.
Valla kriisikomisjoni üks ülesandeid hädaolukorras on elanikkonna teavitamine sellest, mis on piirkonnas juhtunud ning kuidas käituda. Teavitamine on osa hädaolukorra lahendamisest, kuivõrd inimestel on hädaolukorras vajadus info järele suurem kui muidu, eriti kui on tegu elutähtsate või muude oluliste teenuste häire või katkestusega. Teavitada tuleb ka hädaolukorra lõppemisest.
Lääne-Harju vallavalitsuse kriisikomisjon koostöös AS-ga Telia Eesti on käivitanud vallaelanike jaoks operatiivse ohuteavitamise süsteemi, mille kaudu edastatakse hädaolukorras olulist infot. Operatiivne ohuteavitamine toimub SMS-i teel.
Kõigil, kes soovivad võimalikus ohuolukorras saada operatiivset infot, on võimalik ohuteavitamise süsteemiga liituda. Teie telefoninumbrile saadetakse Lääne-Harju vallavalitsuse kriisikomisjoni poolt ainult ohuolukorraga seonduvat hädavajalikku infot.
Operatiivse ohuteavitussüsteemiga liitumiseks saada liitumissoov koos Eesti mobiiltelefoni numbriga [email protected].
Välisriigi numbritele ei ole võimalik ohuteavituse SMSi saata!
Lääne-Harju valla ohuteavituse kanalid:
1) valla koduleht www.laaneharju.ee;
2) valla Facebooki leht;
3) valla operatiivne ohuteavitussüsteem (SMS-sõnumid);
Kui on katkenud mobiil- ja andmeside, pannakse elanikkonnale mõeldud info välja teadetena vallamaja (Rae tn 38, Paldiski) ja kerksuskeskuste ustele. Lisaks veel Klooga (Aedlinna tee 3), Laulasmaa (Kloogaranna tee 26-2), Padise (Padise küla), Paldiski (Peetri 31) ja Vasalemma (Ranna tee 8) kogukonnamajade ustele ning valla avalikus ruumis asuvatele teadetetahvlitele.
Üleriigilised ohuteavituse kanalid:
Olukordades, mis võivad ohustada inimeste elu ja tervist või riigi julgeolekut, saab hädaolukorda lahendav asutus (nt politsei, päästeamet, terviseamet jt) saata ohualal viibivatele inimestele SMS-sõnumi. Sõnumi saatjaks on EE-ALARM. Juhul, kui inimesel ei ole Eesti numbrit, saabub sõnum numbrilt +372 5950 0000. Ohust võib märku anda ka ohusireeni kõlamine. Kui oled saanud ohuteavituse, võta seda alati tõsiselt ning järgi sulle antud käitumisjuhiseid!
Alates 15. aprillist 2025 edastatakse ohualapõhised SMSid inimestele nende eelistatud keeles. Selleks, et kriisiolukorras jõuaks vajalik info kiiresti ja oleks selgelt mõistetav, soovitab Siseministeerium kõigil juba täna kontrollida oma mobiilioperaatori juures keele-eelistust ning vajadusel seda muuta.
1) rahvusringhäälingu kanalid ERR.ee, Vikerraadio (sagedus 104,1 MHz) , Raadio 4 (sagedus 94,5 MHz), ETV ja ETV+;
2) üleriigilised erameediakanalid (Delfi, Postimees jne).
Täpsemat infot avalikkuse ohuteavituse kohta loe SIIT
2022. aastal on koostatud põhjalikud käitumisjuhised kriisiolukorras tegutsemiks:
OLE VALMIS! lehel (eesti keeles)
Ka korteriühistud peavad olema kriisideks valmis. Et võimalikult hästi kriisidega toime tulla, peab igal korteriühistul olema plaan, kuidas käituda ja mida teha, kui kodus kaob vesi, kaugküte või elekter.
Millele tähelepanu pöörata:
Alustuseks tuleb üle vaadata, kas ja kes keldrisse üldse sisse pääsevad. Kõigil ei pruugi olla oma keldriboksi ega võtit. Sellisel juhul tuleb ühistus läbi rääkida, kellel on oluliste sõlmpunktide juurdepääsude võtmed (need võiksid olla mitmel inimesel) ning kokku leppida, et varjumise vajaduse tekkimisel on kõigil hoones viibijatel õigus keldrisse saada.
Keldril võiks ideaalis olla mitu väljapääsu – kõikide väljapääsude uksed võiksid käia ja lahti ning võtmed võiksid olla olemas.
Üle tuleks vaadata keldri seisukord – koristada sinna kogunenud prügi ja praht ning ebavajalikud esemed viia jäätmejaama või anda taaskasutusse. Kelder peab tuleohutusnõuetele vastama igal ajal.
Uksed, väravad, tõkkepuud jms peaksid elektrikatkestuse korral olema avatavad ka mehaaniliselt. Samamoodi peaks muid tehnoseadmeid (signalisatsioon, küte, konditsioneer vms) saama katkestuse korral manuaalselt juhtida.
Kui majas on lift, siis varustada see juhendiga, mida teha lifti ootamatul seiskumisel.
Kaugküttesüsteem jätkab enamasti elektrikatkestuse korral toimimist, kuid soojus ei jõua trassidest majja. Mõelge läbi, kas teie maja vajab elektrikatkestuse korral generaatorit.
Pikemaajaliste vee- ja kanalisatsioonikatkestuste puhuks saab vajadusel tellida välikäimlaid ja veemahuteid.
Ühistul on mõistlik koguda infot, millistel elanikel on võimalus minna ajutiselt mujale elama.
Samamoodi tasub kaardistada majaelanikud, kes iseseisvalt lahkuda ei suuda ning vajavad selleks abi. Nendest tasub ka omavalitsusele teada anda.
Ühistu liikmetel oleks olemas omavahelised kontaktid ning juhtidel teada teenuse osutajate ja omavalitsuse kontaktid, kuhu probleemi korral helistada.
Korteriühistud saavad päästeametilt nõustamist küsida SIIT
Infomaterjalid:
Soovitused korterelamute keldrite varjumiskohtadeks kohandamisel leiab SIIT
Elutähtsate teenuste katkemiseks valmistumine kortermajas
Kontroll-leht korteriühistu juhatusele: elutähtsate teenuste katkemiseks valmistumine SIIN
2025. aasta juulist peab kohalikul omavalitsusel olema koostatud riskianalüüs. Riskianalüüs on dokument, milles kirjeldatakse ja analüüsitakse haldusterritooriumil avalduda võivaid ohte ning hinnatakse nende tõenäosust ja tagajärgi selliste elutähtsate teenuste toimepidevusele, mida korraldav asutus on KOV. SEllisteks teenustekson veega varustamine ja kanalisatsioon, kaugküttega varustamine ja kohalike teede sõidetavus. Kohaliku omavalitsuse riskianalüüs on aluseks üleriigilisele riskianalüüsile.
Eesti elanike ja ettevõtete kriisiolukorras mootorikütustega varustamiseks on moodustatud üle-eestiline avariitanklate võrgustik, mis suudab toimida ka ulatusliku elektrikatkestuse korral ning mille mahutites peab igal ajahetkel olema piisavalt bensiini ja diislikütust.
Tavapärase elektrivarustuse katkemisel lülituvad need tanklad kuni 30 minuti jooksul autonoomsele (enamasti varugeneraatoril põhinevale) elektritoitele ja saavad jätkuvalt kütust vastu võtta ja väljastada ning hoida müügisüsteem töös.
Alates 2025. aasta 1 septembrist on elutähtsat teenust osutavatel tanklapidajatel kohustus tagada hädaolukorras kütuse eest tasumine ka toimiva internetiühenduseta. Sideühenduseta ehk nn offline-kaardimaksed annavad inimestele kriisiolukorras lisavõimaluse maksta pangakaardiga teenuseosutaja limiidi ulatuses ja on alternatiiviks sularahaga või tanklaketi kliendikaardiga tasumisele.
Lääne-Harju vallas asub üks avariitankla - Krooning tankla Keila-Haapsalu maantee ääres Rummul (Kasepere küla kõrval).
ВАКЦИНИРУЮТ И ПРОВОДЯТ КОНСУЛЬТАЦИИ ВСЕ ЦЕНТРЫ СЕМЕЙНЫХ ВРАЧЕЙ РЕГИОНА (по предварительной регистрацией)
Семейный врач Эда Арусоо (регион Вазалемма и Румму) тел. 514 1471, 607 1234, 671 3048
Центр семейных врачей Падизе тел.735 1559
Медсестра Харью-Ристи тел 5696 1212
OÜ Paldiski Perearstid (Палдиски) тел. 6741 352, 6741 312
Keila Perearstikeskus OÜ (Кейла) тел. 604 5771
Kibuvitsa Perearstikeskus OÜ (Кейла) тел. 678 0873, 5300 6755 (регистрация возможна на сайте www.digilugu.ee)
Aisu Perearstikeskus OÜ (Кейла) тел. 5803 6528, 678 0878
Pargi Perearstikeskus OÜ (Кейла) тел. 678 1718
Волостная управа Ляэне-Харью предлагает транспортные услуги к месту проведения вакцинации, заказ транспорта и другие вопросы по информационному телефону 677 6910.
Более подробную информацию о местах и времени проведения вакцинации можно найти на сайте волости www.laaneharju.ee или www.vaktsineeri.ee. Не забудьте также ознакомиться с информационным буклетом Департамента здоровья.
Внеси свой вклад в ограничение распространения вируса и пройди вакцинацию!!
В центрах семейных врачей можно будет вакцинироваться против COVID-19 как первой, второй, так и бустерной дозой. Люди старше 65 лет смогут сразу бесплатно сделать прививку и от гриппа. Для остальных возрастных категорий прививка от гриппа платная – 12 евро.
Необходима предварительная регистрация, также возможно консультирование по телефону.
Важно знать:
• Желающим вакцинироваться следует связаться со своим центром семейных врачей. На вакцинацию можно прийти вместе с близким или знакомым – вакцинироваться могут и те, кто не является пациентом данного семейного врача.
• Бустерные дозы могут получить люди старше 65 лет, а также работники сфер здравоохранения, образования и социальных услуг, если после завершения курса вакцинации прошло не менее шести месяцев.
• Маломобильных людей вакцинируют также на дому. О желании вакцинироваться следует сообщить своему семейному врачу или по телефону 1247
• Больше всего защита организма, обеспечиваемая вакциной, нужна человеку с хроническими заболеваниями, так как проблемы со здоровьем увеличивают вероятность тяжелого течения болезни в случае заболевания COVID-19.
• Серьезные побочные эффекты от всех вакцин против COVID-19 встречаются реже, чем у многих повседневных лекарств. У пожилых людей и людей с хроническими заболеваниями побочные эффекты возникают реже.
У семейных врачей можно привиться преимущественно вакциной Pfizer/BioNTech.
С семейным врачом или медсестрой также можно обсудить, какая из вакцин больше всего подходит конкретному человеку, и подобрать для него подходящее решение.
Достоверную информацию о вакцинах можно найти на странице vaktsineeri.ee/ru, дополнительная информация по тел 1247. Рекомендации по вакцинации Центра семейных врачей можно получить по тел 1220.
Бустерные дозы
Исследования показали, что приобретенный иммунитет вакцинированных и переболевших со временем ослабевает, и у пожилых людей это происходит сильнее и быстрее, чем у лиц моложе 65 лет. Поэтому мы рекомендуем получить бустерную дозу вакцины всем пожилым людям в возрасте старше 65 лет, у которых после прохождения курса вакцинации прошло более шести месяцев, а также тем, кто больше всего контактирует с людьми, относящимся к группе риска – работникам сфер здравоохранения, социальной защиты и образования:
A) Если Вы старше 65 лет и с момента завершения курса вакцинации прошло не менее шести месяцев:
Пожалуйста, свяжитесь со своим семейным врачом. Бустерные дозы вакцины предлагаются в первую очередь у семейного врача. Если Вы планируете сделать бесплатную прививку от гриппа и Вам это удобно, то обе вакцины можно сделать в один и тот же день. Людей старше 65 лет при желании вакцинируют и в других региональных пунктах вакцинации. Пожалуйста, забронируйте себе время для прохождения вакцинации по телефону или посредством диги-регистратуры.
Б) Если вы работаете с людьми, относящимися к группе риска
• Вакцинацию работников школ организует школьная медсестра, которая может вакцинировать сама или направить в ближайший пункт вакцинации. Чтобы вакцинироваться, Вам следует связаться со школьной медсестрой, которая даст дальшейшие указания.
• Если школьная медсестра направит вас в ближайший пункт вакцинации, то следует забронировать себе время по телефону или посредством диги-регистратуры.
• Работники сферы социальной защиты как правило обращаются к предприятию, организующему вакцинацию в их уезде. В домах попечения вакцинацию осуществляют лица, оказывающие услугу сестринского ухода.
• Работнику сферы здравоохранения следует обратиться к своему работодателю.
Что такое бустерная доза и кому она показана:
• Бустерная доза вакцины против COVID-19 – это третья доза, которая требуется людям старше 65 лет и совершеннолетним жителям домов попечения, если после завершения курса вакцинации прошло не менее полугода (шести месяцев).
• Для людей с иммунодефицитом бустерная доза означает четвертую дозу вакцины, которую следует сделать, если после получения дополнительной, третьей дозы вакцины против COVID-19 прошло как минимум полгода.
o Пациентам с иммунодефицитом, переболевшим COVID-19 следует обсудить необходимость введения бустерной дозы со своим иммунологом.
• По собственному желанию бустерную дозу могут получить и лица моложе 65 лет, работающие с людьми, относящимися к группе риска, работники сфер здравоохранения, социальной защиты и образования, если с момента завершения курса вакцинации прошло не менее полугода.
• Для прочих лиц, моложе 65 лет и прошедших курс вакцинации, срочной необходимости в получении бустерной дозы нет, так как для них риск тяжелого течения COVID-19 как правило невысок. При желании бустерную дозу можно получить через восемь месяцев после прохождения курса вакцинации.
• Лицам, переболевшим COVID-19 и вакцинированным одной или двумя дозами, или переболевшим повторно, введение бустерной дозы на данный момент не считается необходимым.
Дополнительную дозу вакцины можно получить и во всех пунктах вакцинации, где не требуется предварительная регистрация.
Вакцина и организационная информация:
• В качестве бустерной дозы предлагается вакцина Pfizer/BioNTechi под названием Comirnaty. Вакцина Comirnaty подходит в качестве бустерной дозы независимо от того, посредством какой из используемых в Эстонии вакцин против COVID-19 был проведен курс вакцинации.
• Возможные реакции после введения бустерной дозы аналогичны реакциям после введения второй дозы. Большинство из них – это локальные побочные эффекты, которые считаются легкими и проходят за пару дней. Имеющиеся на данный момент сведения указывают на то, они появляются несколько чаще, чем побочные эффекты после получения второй дозы.
• Лица в возрасте 64 лет и моложе, у которых с момента завершения курса вакцинации прошло восемь месяцев, при желании могут получить бустерную дозу в ближайшем пункте вакцинации. Подходящий пункт можно найти на странице https://vaktsineeri.ee/ru/covid-19/idu-vakczinirovatsya/
www.terviseamet.ee/ru/COVID-19
Центр тревоги принимает звонки по короткому телефону 1247 людей, которые хотят получить информацию о чрезвычайном положении и коронавирусе.
112 - экстренная служба
1220 - консультационный телефон семейного врача
5301 9999 - номер срочной консульской помощи МИДа (24 h)
КАК ЗАЩИТИТЬ СЕБЯ ОТ НОВОЙ ВОЛНЫ КОРОНАВИРУСА? ВАКЦИНИРОВАТЬСЯ!
Вакцинация от COVID-19 в Эстонии бесплатна и все предлагаемые в Эстонии вакцины защищают от распространяемых штаммов. Для обеспечения эффективной защиты осенью, курс вакцинации нужно начинать сейчас.
ЗАЧЕМ ДЕЛАТЬ ПРИВИВКУ ОТ COVID-19?
• Течение болезни непредсказуемо и может надолго отразиться на здоровье и качестве жизни как молодых, так и пожилых людей.
• Все доступные вакцины в Эстонии сокращают количество серьезных заболеваний и госпитализаций. Например, опыт Израиля и Великобритании показывает, что количество серьезных заболеваний сокращается более чем на 80%.
• Вакцинированные люди могут быть освобождены от обязанности самоизоляции в течение одного года после завершения курса вакцинации, когда они въезжают в Эстонию или если они контактировали с инфицированным. Справка о вакцинации сделает поездки и участие в крупных мероприятиях проще. Освобождение от изоляции для переболевших COVID-19 действительно в течение шести месяцев.
• Каждый вакцинированный важен – так мы защищаем самых слабых, которых нельзя вакцинировать по состоянию здоровья. Это могут быть наши родители, дети, друзья, знакомые или просто прохожие на улице.
КАК МНЕ ПРОЙТИ ВАКЦИНАЦИЮ?
• Время вакцинации можно забронировать в государственной э-регистратуре по адресу www.digilugu.ee или позвонив в регистратуру больницы или частного медицинского учреждения. Также зарегистрироваться на вакцинацию можно позвонив на государственный информационный номер 1247 (семь дней в неделю с 8 до 20 часов).
КТО МОЖЕТ ВАКЦИНИРОВАТЬСЯ?
• Пройти вакцинацию могут все жители Эстонии от 12 лет.
• Вакцинацию временно откладывают, если у человека высокая температура, COVID-19 или он находился в тесном контакте с заболевшим.
• Переболевшие COVID-19 приглашаются на вакцинацию через 4-6 месяцев после выздоровления и для их защиты им достаточно одной дозы вакцины.
КОГДА ЛУЧШЕ ВСЕГО ДЕЛАТЬ ПРИВИВКУ ОТ COVID-19?
• Мы рекомендуем проходить вакцинацию при первой возможности. Эффективная защита наступает через две недели после введения второй дозы вакцины (вакциной от Janssen делается только один укол). Для того, чтобы защититься от нового роста распространения и осенней волны COVID-19, необходимо сделать прививки уже летом.
ЧТО ДЕЛАТЬ И УЧИТЫВАТЬ ПЕРЕД ВАКЦИНАЦИЕЙ?
• Приходите на вакцинацию вовремя. Если вы не можете быть на месте, то сообщите об этом заранее. Это предотвратит потерю дозы и ускорит вакцинацию людей.
• На вакцинацию приходите в маске и только здоровыми.
• При вакцинации наденьте удобную одежду. Вакцины от COVID-19 вводятся в плечо.
• Имейте в виду, что медицинский работник должен будет наблюдать за вами на месте еще в течение 15 минут после вакцинации на случай, если вы почувствуете недомогание после вакцинации.
• Обратите внимание, что рекомендуется интервал между вакцинацией COVID-19 и другими вакцинами не менее 14 дней.
ЧТО СЛЕДУЕТ УЧИТЫВАТЬ ПОСЛЕ ВАКЦИНАЦИИ?
• После вакцинации могут возникнуть побочные эффекты. Наиболее частые легкие побочные эффекты после вакцинации от COVID-19 – это боль и отек в месте укола, головная боль, повышенная температура, недомогание, тошнота, боли в мышцах и суставах. Обычно симптомы проходят через несколько дней.
• Если после вакцинации у вас наблюдаются более серьезные проблемы со здоровьем или проблемы сохраняются дольше трех дней со дня вакцинации, то позвоните на короткий номер семейных врачей 1220.
КУДА ОБРАЩАТЬСЯ В СЛУЧАЕ ВОПРОСОВ ПО ПОВОДУ ВАКЦИНАЦИИ ОТ COVID-19?
• Ответы на многие вопросы можно найти на сайте www.vaktsineeri.ee/ru
• Найти ответы на вопросы помогут также специалисты информационного номера 1247.
Инфотелефон волостного управления Ляэне-Харью - 677 6910 (в рабочее время)
Электронная почта - [email protected]
Государственный инфотелефон -1247, www.kriis.ee/ru
Viimati uuendatud 13.05.2026
