VESI
Salvkaev on maapinnalähedasse põhjaveekihti kaevatud kaev vee võtmiseks, mille seinad on toestatud raketega.
Salvkaevu rajamise, ümberehitamise ja lammutamise kord ning nõuded salvkaevu konstruktsiooni kohta on kehtestatud keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid".
Salvkaevu konstruktsioon peab:
1) tagama põhjavee kaitstuse reostuse eest;
2) tagama salvkaevu vett andva osa pudedate ja varisevate setete kindlustatuse ning nõutud veehulga läbilaskvuse;
3) välistama saastunud vee sissevoolu salvkaevuga avatavasse põhjaveekihti.
Salvkaevu rakked peavad ulatuma vähemalt 70 cm kõrgusele maapinnast ja maapind salvkaevu ümber peab olema võrreldes ümbritseva reljeefiga kõrgem, et oleks välistatud pinnavee ja maapinnalt pärineva vee kogunemine kaevu ümber ja selle sissevool kaevu.
Salvkaev peab olema pealt kaetud, et vältida sademevee, kõrvaliste esemete ja elusolendite kaevu sattumist.
Salvkaevu ümber tuleb rajada veelukk, mis välistab maapinnalt pärineva vee sissevoolu kaevu. Veelukk on salvkaevu ümber kaevatud kraav, mis on täidetud vettpidava materjaliga.
Salvkaevu konstruktsioonis tohib kasutada vaid selliseid tooteid ja materjale, mis on ohutud nii keskkonnale kui ka inimese tervisele.
-
Salvkaevu rajamine, ümberehitamine ja lammutamine
Salvkaevude rajamisel, ümberehitamisel ja lammutamisel esitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele läbi Ehitisregistri määruse nr 43 lisa 7 kohane ehitusteatis koos selle juurde kuuluvate dokumentidega.
Enne salvkaevu rajamist peab salvkaevu rajav isik tutvuma salvkaevu kavandatava asukohaga kohapeal ning määrama salvkaevu asukoha täpsed koordinaadid.
Enne salvkaevu ümberehitamist või lammutamist peab salvkaevu ümberehitav või lammutav isik tutvuma salvkaevu asukohaga kohapeal ning määrama salvkaevu asukoha täpsed koordinaadid.
-
Salvkaevu kasutusele võtmine pärast rajamist ja ümberehitamist
Salvkaevude kasutusele võtmisel pärast rajamist ja ümberehitamist esitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele läbi Ehitisregistri määruse nr 43 lisa 5 kohane kasutusteatis koos selle juurde kuuluvate dokumentidega.
-
Salvkaevu lammutamine
Pärast salvkaevu lammutamist peab salvkaevu lammutanud isik esitama kohaliku omavalitsuse üksusele läbi Ehitisregistri määruse nr 43 lisa 8 kohase lammutamise teatise ja selle juurde kuuluvad dokumendid. Teatis esitatakse 10 tööpäeva jooksul salvkaevu lammutamistööde lõpetamise päevast arvates.
Kohaliku omavalitsuse üksus informeerib lammutamisest Keskkonnaametit ja kannab teatise andmed ehitusregistrisse. Lammutatud salvkaevu kohta tehakse ehitusregistris märge „lammutatud". Keskkonnaamet korraldab salvkaevu lammutamise teatise andmete sisestamise keskkonnaregistrisse. Lammutatud salvkaevu kohta tehakse keskkonnaregistris märge „lammutatud"
Puurkaev on suhteliselt väikese läbimõõduga (10–15 cm) toruga kindlustatud puurauk, mis on puuritud vee võtmiseks sügavamatest põhjaveekihtidest.
Puurkaevu rajamise, ümberehitamise ja lammutamise kord ning nõuded puurkaevu konstruktsiooni kohta on kehtestatud keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid".
Puurkaevu ja puuraugu rajamise kord kehtib veehaarde, põhjaveeseire ja soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude kohta.
1. Puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamine
Enne puurkaevu/-augu rajamist tuleb puurkaevu või -augu asukoht kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Selleks tuleb vallavalitsusele esitada puurkaevu/-augu asukoha kooskõlastamise taotlus. Vallavalitsus vaatab taotluse läbi 10 tööpäeva jooksul.
Puurkaevu asukoha kooskõlastamise vorm https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1270/6202/2013/KKM_m43_lisa1.pdf#
2. Puurkaevu projekti tellimine
Puurkaev või -auk tuleb rajada puurkaevu või -augu ehitusprojekti alusel, mis tuleb tellida puurkaevude projekteerimise alal hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omavalt isikult.
Nimekiri tegevuslubade omanike kohta on leitav Kliimaministeeriumi kodulehelt.
3. Puurkaevu projekti läbivaatamine
Puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja rajamise taotlus koos nõutavate lisadega tuleb esitada digitaalselt ehitisregistri kaudu vallavalitsusele.
Puurkaevu- ja puuraugu ehitusloa taotluse läbivaatamisele rakendub riigilõiv 30 eurot vastavalt riigilõivuseaduse § 3312. Riigilõiv tuleb kanda Lääne-Harju Vallavalitsuse arveldusarvele nr EE452200001120109987 (Swedbank). Selgitusse märgitakse puurkaevu asukoha aadress.
4. Kooskõlastamine Keskkonnaametiga
Vallavalitsus edastab esitatud puurkaevu rajamine taotluse ja puurkaevu projekti Keskkonnaametile kooskõlastamiseks.
5. Puurkaevu ehitusloa väljastamine
Kui projekt on Keskkonnaametilt saanud kooskõlastuse, väljastab kohalik omavalitsus ehitusloa läbi ehitisregistri, pärast mida võib asuda puurkaevu või -auku rajama. Puurkaevu andmed tuleb kanda pärast rajamist ka keskkonnaregistrisse (kannab puurkaevu ehitaja ise).
6. Kasutusele võtmine
Viimane samm on puurkaevu või -augu kasutusele võtmine ehk tuleb taotleda vastavalt puurkaevu või -augu olemusele (olenevalt tootlikkusest ja kasutajate arvust) kas kasutusteatist või kasutusluba.
- Puurkaevule, tootlikkusega alla 10 m³ ööpäevas, esitatakse vallavalitsusele kasutusteatis, riigilõivu ei ole.
- Puurkaevule, tootlikkusega üle 10 m³ ööpäevas, esitatakse kasutusloa taotlus läbi ehitusregistri ning tasutakse riigilõiv 30 eurot vastavalt riigilõivuseadus § 3314 Vallavalitsuse arveldusarvele nr EE452200001120109987 (Swedbank). Selgitusse märgitakse puurkaevu asukoha aadress.
Puurkaevu/-augu rajamise juhis, taotluste vormid ja õigusaktid on leitavad Keskkonnaameti koduleheküljelt.
Keskkonna- ja ehitisregistrist puuduva, kuid olemasoleva puurkaevu seadustamiseks kehtivad ülaltoodud punktid 1-4 (vaata ka allpool välja toodud korduma kippuvaid küsimusi).
Vastavalt riigilõivuseaduse § 3316 tasutakse riigilõiv 500 eurot enne ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmist. Ehitisregistrisse kandmisel ei ole vajalik täiendavalt tasuda riigilõivu ehitus- või kasutusloa eest.
Puurkaevu või -augu lammutamiseks esitatakse kohalikule omavalitsusele keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 lisa 7 nõuetele vastav ehitusteatis ning ehitusprojekt. Puurkaevu või -augu lammutamise ehitusprojekti nõuded on kirjas määruse nr 43 §-s 30.
Puurkaevu või -augu lammutamise teatis esitatakse kohalikule omavalitsusele ja Keskkonnaametile. Selleks tuleb saata kohalikule omavalitsusele ja Keskkonnaametile keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 lisa 8 kohane puurkaevu või -augu lammutamise teatis ja selle juurde kuuluvad dokumendid. Teatis esitatakse 10 tööpäeva jooksul puurkaevu või -augu lammutamistööde lõpetamise päevast arvates. Kohalik omavalitsus üksus informeerib lammutamisest Keskkonnaametit ja kannab teatise andmed ehitusregistrisse. Lammutatud puurkaevu või -augu kohta tehakse ehitusregistris märge „lammutatud".
Kuidas kontrollida, kas olemasolev puurkaev on kantud keskkonna- ja ehitisregistrisse?
- Keskkonnaregistrisse kantud puurkaevude andmed on leitavad SIIT.
Otsingu teostamiseks on kõige otstarbekam kirjutades lahtisse "Aadress (katastritunnus; maaüksus)", kas kinnistu katastritunnus või lähiaadress.
Keskkonnaregistrisse kantud puurkaevud kuvatakse koos hooldus- või sanitaarkaitsealaga ka Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakendusele.
- Ehitisregistrisse kantud puurkaevude andmed on leitavad SIIT.
Mida teha kui olemasolev puurkaev puudub registritest?
- Puurkaevu andmeid ei ole kantud keskkonna- ega ehitisregistrisse.
Antud juhul tuleb registritesse kandmise protsessi alustada algusest ehk esmalt peab puurkaevu omanik kohalikust omavalitsusest taotlema puurkaevu asukoha kooskõlastust ning seejärel tellima puurkaevu rekonstrueerimisprojekti. Projekt esitatakse ehitisregistrisse ning kooskõlastuse saamise järel edastatakse andmed automaatselt ka keskkonnaregistrisse.
Rekonstrueerimise projekte koostavad ettevõtted, kes tegelevad puurkaevude rajamisega.
- Puur- või salvkaev on ehitisregistris, kuid ei ole keskkonnaregistris.
Antud juhul peab puurkaevu omanik esmalt tellima mõõdistamisakti (määratakse puurkaevu asukoht, diameeter, sügavus) ja veeproovid. Andmete kandmiseks keskkonnaregistrisse tuleb täita keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 lisa 4 kohane vorm. Vorm tuleb saata keskkonnaregistri registripidajale ehk Keskkonnaagentuuri (e-post: [email protected]).
Mõõdistamisakte koostavad ettevõtted, kes tegelevad puurkaevude rajamisega.
- Puurkaev on keskkonnaregistris, kuid ei ole ehitisregistris.
Kui keskkonnaregistris on piisavalt informatsiooni (puurkaevu asukoht koordinaatides, sügavus jms), siis piisab kui täidetakse digitaalselt ehitisregistris andmete esitamise teatis, millele lisatakse keskkonnaregistri väljavõte. Teatise alusel kantakse puurkaev ehitisregistrisse.
Kui keskkonnaregistris puudub piisavalt informatsiooni, siis tuleb tellida mõõdistamisprojekt, mille alusel täidetakse andmete esitamise teatis. Viimasel juhul tuleb ka keskkonnaregistri andmeid täiendada ehk esitata Keskkonnaagentuuri eelmises punktis viidatud määruse lisa 4 kohane vorm.
Mõõdistamisakte koostavad ettevõtted, kes tegelevad puurkaevude rajamisega.
Lisamaterjalid
- Keskkonnaministeeriumi tellimisel valminud uuring "Hajaasustuspiirkondade joogivee kvaliteedi ja - süsteemide uuring" ja "Juhend hajaasustuspiirkonnas paiknevate majapidamiste kaevude joogivee nõuetekohasuse saavutamiseks ja terviseohutuse tagamiseks"
- Eesti Geoloogiateenistuse seriaali "Eesti maapõue uuringud" I osa puuraukude rajamine ja sulgemine (video)
Ühisveevärk ja -kanalisatsioon
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK) koostamise eesmärgiks on anda raamistik ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengu planeerimisele ja elluviimisele, et parandada elanikkonnale ja teistele tarbijatele pakutava teenuse kvaliteeti. Väga tähtis on seejuures investeeringute efektiivsuse ja otstarbekuse hindamine.
Lääne-Harju Vallavolikogu 14.05.2024 määrusega nr 9 kinnitati Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035.
Reoveekogumisalade moodustamise eesmärk on määrata alad, kus lähtuvalt asustuse tihedusest, sellega seotud reostuskoormuse suurusest ning põhjavee kaitstusest on keskkonnakaitse eesmärkide tagamiseks tarvis reovesi kokku koguda ja puhastada. Reoveekogumisalade piire saab näha siit
Arengukava lisad:
Lääne-Harju Vallavolikogu 24.09.2024 määrus nr 15 „Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise ning kasutamise eeskiri“
|
Liituja tegevused |
AS Lahevesi tegevused |
|
Liitumistaotluse esitamine. |
|
|
|
Taotluse rahuldamise korral väljastatakse liitujale liitumistingimused (tehnilised tingimused), mis on aluseks kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendustorustiku projekti koostamisel. |
|
Liitumisprojekti (ehitusprojekt) tellimine. |
|
|
Ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamine läbi ehitisregistri kooskõlastamiseks. *Ehitusteatise esitamine soovitav tellida ehitusprojekti koostajalt. |
|
|
Omavalitsus väljastab ehitisteatise. Liitumislepingu sõlmimine, Liitumisleping sõlmitakse 30 kalendripäeva jooksul pärast liitumisprojekti vee-ettevõtjale kooskõlastamiseks esitamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. |
|
|
Torustike väljaehitamine vastavalt kooskõlastatud liitumisprojektile. |
|
|
*Ehitustööde teostamine enne ehitusteatise väljastamist ning kaevikute sulgemine enne varjatud tööde akti koostamist ei ole lubatud. Sellised tööd vastuvõtmisele ei kuulu, kaevikud kuuluvad avamisele. |
Uue liitumisühenduse vastu võtmine. *Enne kaeviku sulgemist kutsuda välja AS Lahevesi esindaja e-posti [email protected] või telefoni 639 1400 teel surveproovi ja varjatud tööde akti koostamiseks. |
|
Kasutusteatise ja teostusjooniste esitamine läbi ehitisregistri. *Kasutusteatise esitamine soovitav tellida ehitusprojekti koostajalt. |
|
|
Teenuslepingu sõlmimine. |
|
|
Teenuse tarbimise alustamine. |
|
Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise võimaluste kohta saab rohkem teavet vee-ettevõtte AS Lahevesi koduleheküljelt.
KANALISATSIOON
Igas majapidamises tekib pesu-, kümblus-, köögi- ja WC-vett, mida peab enne loodusesse juhtimist käitlema ehk puhastama.
Kui majapidamises puhastatakse reovett nõuetekohaselt, ei ole karta lähiümbruse põhjavee (joogivee) reostamist ega pinnaveekogude seisundi halvenemist. Eriti oluline on see kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel, kus põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes on praktiliselt puudub või on väga väike. Põhjavee kaitstuse kohta leiab teavet Maa- ja Ruumiameti geoloogia kaardirakenduse kaudu.
Puhastamata reovee veekogusse juhtimine või maasse immutamine mõjutab otseselt meie elukeskkonda. Pinnaveekogud kasvavad reostamise tagajärjel kinni, põhjavesi saastub, elurikkus vaesub ning võivad levida haigused.
Iga kinnistu omaniku kohustus on tagada, et tema majapidamise reovee kogumissüsteemid vastaksid nõuetele: oleksid lekkekindlad ning regulaarselt tühjendatud.
Reovee kogumismahuti on lekkekindel äravooluta rajatis kanalisatsioonivee ajutiseks hoidmiseks.
Lääne-Harju vallas on neli üle 2000 ie reoveekogumisala: Türisalu, Paldiski, Laulasmaa ja Keila (reoveekogumisalade piire saab näha siit). Nendel aladel paiknevad majapidamised on kohustatud liituma ühiskanalisatsiooniga. Juhul kui reoveekogumisalasse jääval kinnistul ei ole võimalust ühiskanalisatsiooniga liituda või selle rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib kinnistul kasutada reovee kogumiseks lekkekindlaid kogumismahuteid.
Samuti on kohustuslik kasutada kogumismahutit tiheasustatud aladel, kus veekaitselisi nõudeid silmas pidades ei ole võimalik omapuhasti paigaldamine.
Nõuded kogumismahutile
Kogumismahuti ei tohi paikneda puurkaevu sanitaarkaitsealas ning puur- ja salvkaevu hooldusalas. Kogumismahuti peab hoonest jääma vähemalt 5 m kaugusele.
Rohkem informatsiooni esitatavate nõuete kohta leiate:
- Veeseadusest
- Ehitusseadustikust
- Keskkonnaministri 31.07.2019 a määrusest nr 31
„Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus" - Lääne-Harju Vallavolikogu 31.08.2021 määrus nr 12 "Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri"
Dokumentide esitamine:
Kogumismahuti paigaldamine
Kogumismahuti paigaldamisel või olemasoleva reovee kogumismahuti väljavahetamisel/asendamisel tuleb läbi Ehitisregistri esitada kanalisatsioonisüsteemi muutmiseks või terviklikuks asendamiseks ehitusteatis koos kinnistu asendiplaani ja mahuti mõõtmetega (maht). Ehitusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne rajatise paigaldamise alustamist.
Kogumismahuti kasutusele võtmine
Ehitusteatise alusel paigaldatud reovee kogumismahuti kohta tuleb läbi Ehitisregistri esitada kasutusteatis vähemalt kümme päeva enne ehitise kasutamise alustamist või selle kasutusotstarbe muutmist. Kui kasutusteatise esitajat ei teavitata kümne päeva jooksul pärast kasutusteatise esitamist vajadusest kasutusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib asuda rajatist kasutama.
Enne ehitusseadustiku jõustumist 01.07.2015 antud elamu ehitusloa alusel paigaldatud reovee kogumismahuti kasutusele võtmiseks esitatakse reovee kogumismahuti andmed (sealhulgas sertifikaat) koos hoone kasutusloa taotlusega ning eraldi teatist esitama ei pea.
Kinnistu omanik peab tagama reovee kogumismahuti korrasoleku, veepidavuse, hermeetilise sulgumise ja õigeaegse tühjendamise.
Reovee kohtkäitlusrajatise omanik peab nõudma tema poolt tellitud purgimisteenuse osutajalt pärast töö tegemist arvet ära veetud koguse ja kuupäeva kohta ning säilitama seda vähemalt 2 aastat.
Nõuded purgijale:
- Purgija osutaja peab purgimisteenuse osutamiseks sõlmima lepingu vee-ettevõtjaga, kelle hallatavasse ühiskanalisatsiooni purgimissõlme reovesi purgitakse;
- Purgija on kohustatud väljastama kliendile igakordselt teenuse osutamise kohta arve, milles kajastub kinnistu aadress, teenuse lühikirjeldus, ära veetud kogus ja kuupäev;
- reovett on lubatud purgida üksnes spetsiaalsetesse purgimiskohtadesse. Väljaspool spetsiaalseid purgimiskohti on kogutud reovee juhtimine veekogusse või pinnasele (sealhulgas immutamine pinnasesse) keelatud. Reovee ja fekaalide väljaveol ning ühiskanalisatsiooni purgimisel võib purgida vee-ettevõtja poolt määratud purgimiskohtades vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel.
Vee-ettevõtjaga lepingu sõlminud purgijad on leitavad SIIT.
Omapuhasti ehk reovee kohtpuhasti on puhasti, mille projekteeritud reostuskoormus on kuni 50 inimekvivalenti.
Omapuhasti rajamine on keelatud keskkonnaministri poolt kinnitatud Türisalu, Paldiski, Laulasmaa ja Keila reoveekogumisaladel. Reoveekogumisalade piire saab näha siit.
Omapuhasti valimine
Omapuhasti valikul tuleb arvestada põhjavee kaitstusega (joonis 1). Põhjavee kaitstuse kohta leiab teavet Maa- ja Ruumiameti geoloogia kaardirakenduse kaudu.
Kõige olulisemad nõuded, mis reguleerivad reoveepuhastamise rajamist on kirjas:
- Veeseaduses
- Ehitusseadustikus
- Keskkonnaministri 31.07.2019 a määruses nr 31
„Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus" - Keskkonnaministri 8.11.2019 a määruses nr 61
„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused" - Lääne-Harju Vallavolikogu 31.08.2021 määrus nr 12 "Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri"
Isikliku majapidamise omapuhasti
Isikliku majapidamise omapuhasti rajamiseks tuleb esitada läbi Ehitisregistri ehitusteatis, mille juurde lisatakse informatsioon:
- Põhjavee kaitstuse kohta,
- põhjavee liikumissuuna ja maapinna absoluutkõrguste kohta;
- põhjavee aastaringse kõrgustaseme ning pinnavee esinemise osas kinnistul;
- maapinnale lähimate aluspõhja kivimite paiknemissügavuse kohta;
- reoveekäitlussüsteemi kirjeldus, näiteks toote infoleht;
- tarbitava vee koguse ja vee tarbimise hooajalisuse kohta;
- Omapuhasti asukoha kohta (sh asukoht puur- ja salvkaevude suhtes).
Isikliku majapidamise omapuhasti kasutusele võtmiseks esitatakse läbi Ehitisregistri kasutusteatis.
Omapuhasti jõudlusega kuni 50 inimekvivalenti
Omapuhasti jõudlusega kuni 50 inimekvivalenti rajamiseks tuleb esitada läbi Ehitisregistri ehitusteatis ja ehitusprojekt.
Omapuhasti kasutusele võtmiseks esitatakse läbi Ehitisregistri kasutusloa taotlus ning tasutakse riigilõiv 30 eurot taotluse läbivaatamise eest vastavalt riigilõivuseaduse § 3314. Riigilõiv tasutakse Lääne-Harju Vallavalitsuse arveldusarvele nr EE452200001120109987 (Swedbank), märkides selgitusse reoveepuhasti asukoha aadressi.
Kui heitvett juhitakse suublasse (sh kraavi), on vajalik Keskkonnaametist taotleda vee erikasutusluba. Erand, mil vee erikasutusluba ei ole vaja taotleda, on isiklikus majapidamises tekkiva ning kuni ühe kuupmeetri heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni viie kuupmeetri heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas. Tegevus peab vastama veeseaduse § 128 lõike 7 alusel kehtestatud heitvee suublasse juhtimise nõuetele.
Muudel juhtudel on peab enne omapuhasti kasutamist olemas olema veeluba.
Veeloa taotlemise kohta saab informatsiooni Keskkonnameti koduleheküljelt.
Vee säästlik tarbimine
Vesi on loodusvara, milleta poleks maakeral elu. Puhas põhjavesi tekib pika aja jooksul, mistõttu tuleb seda kasutada säästlikult. Inimtegevus mõjutab lisaks magevee puhtusele ka selle kättesaadavust, mistõttu on äärmisel oluline vett säästlikult tarbida.
Statistikaameti andmetel tarbisid eestlased 2007. aastal 1 634 809 kuupmeetrit vett. Kuus aastat varem oli sama näitaja 1 265 213 ehk ligemale neljandiku võrra väiksem. See näitab, et ka Eesti elanike veetarbimine kasvab.
Kodus:
- joo kraanivett;
- söö rohkem taimetoitu (1 kg liha tootmiseks kulub viisteist korda rohkem vett kui 1 kg nisu tootmiseks);
- paranda tilkuvad kraanid ja loputuskastid;
- väldi jooksva vee all nõude pesemist;
- hammaste pesemise ja käte seebitamise ajaks sulge kraan;
- eelista duši all käimist vannis käimisele;
- paigalda säästlikud dušikomplektid ja veeloputuskastid.
Aias:
- vali aiataimed sõltuvalt looduslikest niiskustingimustest ehk kuivematel aladel eelista vähest kastmist nõudvaid taimi;
- kogu vihmavett,
- kasta aiataimi kogutud vihmaveega;
- kasta aiataimi õhtuti, kui päike loojub;
- kasta taimede juuri, mitte lehti.
Viimati uuendatud 16.03.2026
