Lääne-Harju vald on omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas. Vald moodustati 2017. aastal Keila, Padise ja Vasalemma valla ning Paldiski linna ühendamisel.
Elanike arvu poolest on tegu suuruselt 22. omavalitsusega Eestis. Pindalalt on Lääne-Harju vald Harjumaal suuruselt teine ning kogu Eestis suuruselt 28. omavalitsus.
Vallal on üle saja kilomeetri kaunist rannajoont Lohusalu, Lahepere, Pakri ja Keibu lahe ning Kurkse väina kaldal.
Valla administratiivkeskus asub Paldiski linnas. Padisel, Vasalemmas ja Keila linnas asuvad teenuspunktid, kus võtavad eelneval kokkuleppel kodanikke vastu sotsiaalosakonna ja ehitustalituse töötajad.
Kokku on valla territooriumil 53 asustusüksust. Valla koosseisu kuulub üks linn, kuus alevikku (Klooga, Karjaküla, Keila-Joa, Vasalemma, Rummu, Ämari) ning 46 küla (Alliklepa, Altküla, Audevälja, Harju-Risti, Hatu, Illurma, Karilepa, Kasepere, Keelva, Keibu, Kersalu, Kloogaranna, Kobru, Kulna, Kurkse, Kõmmaste, Käesalu, Laane, Langa, Laoküla, Laulasmaa, Lehola, Lemmaru, Lohusalu, Madise, Maeru, Meremõisa, Merenuka, Metslõugu, Määra, Nahkjala, Niitvälja, Ohtu, Padise, Pae, Pedase, Põllküla, Suurküla, Tuulna, Tõmmiku, Valkse, Veskiküla, Vihterpalu, Vilivalla, Vintse, Änglema).
Vallale kuuluvad ka väikesaared Suur-Pakri ja Väike-Pakri.
Naaberomavalitsused on Keila linn ja Harku vald idas, Saue vald lõunas ning Lääne-Nigula vald läänes.
-
Rahvaarv: 13 820 (01.04.2025)
-
Pindala: 646 km²
-
Asustusüksused
Paldiski linn
6 alevikku
46 küla
Paldiski linn
Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas. Ajalooline rootsi päritolu nimi on Rågervik.
Alates 2017. aasta haldusreformist on Paldiski vallasisene linn. Pärast Venemaa sõjaväe lahkumist Paldiskist kuulus see aastatel 1994–1996 linnaosana Keila linna koosseisu. Aastatel 1996–2017 oli Paldiski linna staatuses iseseisev kohaliku omavalitsuse üksus.
Linna mandriosa asub Pakri poolsaarel. Paldiski linna koosseisu kuuluvad ka Suur- ja Väike-Pakri saar.
Saared
Pakri saared (rootsi Rågöarna ‘rukkisaared’) on kaks saart – Suur-Pakri ja Väike-Pakri koos väiksemate laidudega. Saarte pindala on kokku 24,7 km². Mandrist eraldavad neid Kurkse väin ja Paldiski laht. Suur- ja Väike-Pakri vahel asuvad Langgronne, Bjärr-grånne ja Kappa saar.
Suur-Pakri ja Väike-Pakri on nimeliselt vastupidised st Suur-Pakri saar on väiksem kui Väike-Pakri saar. Arvatakse, et nimede andmise ajal oli Suur-Pakril suurem elanike arv ja põllumaad paremad. Hetkel ühendab kahte saart üle laidude kulgev tammtee.
Saartel asub Pakri maastikukaitseala. Pakri saartel on erakordselt ilus loodus, mis on säilinud tänu suletusele Nõukogude Liidu sõjavägede poolt. Paekivipaljandikud, lummav pankrannik, rannarootsi kultuuripärand ja erinevad militaarrajatised pakuvad silmailu igale külastajale.
Administratiivselt kuuluvad saared alates 1947. aastast Paldiski linna koosseisu. 1939–1947 moodustasid saared Pakri valla, kus elas veel 1939. aastal 329 elanikku.
Sümboolika
Lääne-Harju valla vapp on sinise ja rohelisega kaldjaotatud vapikilp. Sellel paikneb hõbedane tõusev lainelõikes riba, millest ülemisel väljal on hõbedane pügalrist ning alumisel väljal hõbedane kolmeharuline okaspuutaim. Sinine värv viitab merele ning roheline valla loodusaladele. Hõbedane kaldlainetus märgib valla asukohta paepealsel looderannikul. Pügalrist on suunanäitaja ning õnne- ja kaitsemärk. Okaspuutaim osutab valla metsarikkusele.
Lääne-Harju valla põhimääruse kohaselt kasutatakse valla vapi kujutist:
1) volikogu, vallavalitsuse ja valla asutuste pitsatil;
2) volikogu, vallavalitsuse ja valla ametiasutuste dokumendiplankidel;
3) valla asutuste kodulehtedel.
Valla vapi kujutist võib kasutada ka:
1) valla ametiasutuste hallatavate asutuste dokumendiplankidel või sümboolikas;
2) valla asustust ja valla piiri tähistavatel siltidel;
3) valla tunnustusavaldustel ja meenetel, ametlikel trükistel ja suveniiridel;
4) ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel;
5) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal, tähistamaks valla poolt vastava ürituse, isiku või projekti toetamist.
Lääne-Harju valla lipp on laiformaadis normaalmõõdus (105x165 cm) vapilipp, millel on vapiga sarnane kujundus.
Lääne-Harju valla põhimääruse kohaselt võib valla lippu heisata ja kasutada igaüks, järgides põhimääruses sätestatut ja head tava.
Valla lipp heisatakse alaliselt valla ametiasutuste hoonetel või lipumastidel.
Valla lippu võib kasutada või heisata:
1) alaliselt valla ametiasutuste hallatavate asutuste hoonetel ja vallale kuuluvatel hoonetel;
2) kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel, kus osaleb Lääne-Harju vald;
3) Lääne-Harju valla avalikel üritustel, valla asutuste üritustel ja muudel üritustel, kus on esindatud Lääne-Harju vald;
4) Lääne-Harju valla territooriumil asuvatel elu-, äri- või büroohoonetel teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel;
5) muudel juhtudel vallavalitsuse loal.
Koos teiste lippudega heisates paigutatakse valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt:
1) koos Eesti riigilipuga Eesti riigilipust vasakule;
2) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga teise riigi lipust vasakule, mis omakorda on vasakul Eesti riigilipust;
3) koos maakonnalipuga maakonnalipust vasakule;
4) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega paremalt vasakule tähestikulises järjekorras
Masti heisatud lipul peab jääma lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.
Lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipu ülemisse otsa 10 cm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde lipumasti
Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp hävitatakse sündsal viisil.
Lääne-Harju valla vähem ametliku sümbolina ning rohemärgisena on kasutusel logo, millel on kujutatud stiliseeritud sõnajalalehte, mis vihjab samaaegselt ka puusümbolile. Sõnajalgtaimede eellased olid taimeriigi evolutsioonis esimesed maismaataimed – fakt, mida demonstreerib eredalt nende kestvus ning võime kohaneda. Samu väärtuseid soovib oma arengusuundadega kanda ka Lääne-Harju vald. Lisaks kestvusele ja kohanemisvõimele püüab vald jätkusuutliku arengu kaudu liikuda lähemale oma sõnajalaõiele, sest sõnajalaõis tähistab mütoloogias õnne sümbolit. Just õnnelikud ja rahulolevad inimesed on valla suurim väärtus.
Valla rohemärgise autor on Jaan Rohtla.
Viimati uuendatud 01.12.2025
