Valla osalusega ettevõtted
MEIE ALGUS
Paldiski Ettevõtjate Liit ehk PEL asutati 2010. aasta maikuus. Paldiski Ettevõtjate Liidu koduleht asub SIIN.
PELi asutasid 12 Paldiski linnas tegutsevat ettevõtet, keda huvitas selle unikaalse Eestimaa nurga kiire areng ning kes soovisid muuta siinse piirkonna Läänemere maade jaoks oluliseks tööstuskeskuseks.
EESMÄRK
PELi kui uuendusmeelse organisatsiooni eesmärk on aidata kaasa Paldiski linna ja kogu Lääne-Harju valla ettevõtluskeskkonna aktiivsemaks muutmisele.
2018. aastal tähistasid PEL ja Paldiski üheskoos linna asutamise 300. aastapäeva. Tsaar Peeter I ajalooline otsus rajada Pakri poolsaarele merekindlus panigi aluse Paldiski linnale. PEL tähistas linna juubelit rahvusvahelise investeerimiskonverentsiga „Teistmoodi Paldiski“. Konverentside traditsioon jätkub.
EESMÄRK
PEL on avatud ja koostööle orienteeritud organisatsioon, mis tegeleb aktiivselt ettevõtluse soodustamisega. PEL soovib oma tegevusega muuta koduvalla elukeskkonna kohalike elanike jaoks sõbralikuks ja heaks ning on selle eesmärgi poole püüeldes koostööpartneriks omavalitsusele.
2017. aastal käivitas PEL koos Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ning Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskusega (HEAK) Paldiski Investorteeninduse Programmi (PIP).
PEL teeb edukat koostööd omavalitsuste, Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL), HEAKi, EASi ning paljude ministeeriumide ja valitsusasutustega.
PELil on hea koostöö ka Paldiski Ühisgümnaasiumiga.
MEIE KÜLALISED
Sageli käivad PELil külas ministrid, suursaadikud, koostööpartnerid ja koostööst huvitatud organisatsioonide esindajad Eestist ja mujalt.
Külalistele pakuvad huvi PELi liikmete ettevõtted: Tallinna Sadama Paldiski Lõunasadam ja seda teenindav ettevõtlustaristu, ESTEVE, Alexela ettevõtted Alexela Terminal, Paldiski Tsingipada ja Tiki Treileri tootmistehas, kalajahu ja -õli tootev kalakomponentide tehas, ASi Enefit Green tuulepargid, Kuusakoski, Akso-Haus ja mitmed teised ettevõtted, kellel on jagada suuri kogemusi.
AS Lahevesi on Lääne-Harju valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuste pakkuja. AS Lahevesi koduleht asub SIIN.
Lahevesi AS on 2008. aastal asutatud Lääne-Harju valla ettevõte, mis korraldab Lääne-Harju vallas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuste pakkumist. Vallaga sõlmitud halduslepingute alusel haldab Lääne-Harju valla omandis olevat kinnisvara, korraldab Lääne-Harju valla kalmistute tegevust ning teostab valla avaliku ruumi korrashoiutöid.
Lahevesi AS osutab veeteenust Lääne-Harju vallas Paldiski linnas, Laulasmaal Meremõisa külas, Vasalemma alevikus, Rummu alevikus, Klooga alevikus, Lohusalu külas, Ämari alevikus, Lehola külas, Padise külas, Harju-Risti külas, Karjaküla alevikus ning Türisalu külas, mis asub Harku valla territooriumil.
SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (HEAK) on avalikes huvides maakonna tasemel tegutsev sihtasutus. Oleme toeks kohalikku arengut toetavate ideede elluviimisel ja omavahelise koostöö arendamisel.
Ettevõtte koduleht asub SIIN.
HEAK pakub TASUTA nõustamisteenuseid:
- ettevõtjatele
- kodanikuühendustele
- turismivaldkonnas tegutsejatele
Korraldame infopäevi ja koolitusi, algatame ettevõtmisi, oleme partneriteks maakondlikes projektides.
SA HEAK kuulub Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikku
Meie head koostööpartnerid on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Töötukassa, Tallinna Ettevõtlusamet, Harjumaa Leader tegevusgrupid ja Kodukant Harjumaa.
Mittetulundusühingu Paldiski Toetusgrupp eesmärk on tuuleparkide poolt toodetud elektrienergia toel edendada Pakri tuulepargi mõjupiirkonnas kogukondlikke mittetulunduslikke algatusi ja elanike sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku heaolu. Pakri tuulepargi mõjupiirkonnana käsitletakse Pakri poolsaart, Pakri saari ning Lahepere ja Paldiski lahe ümbrust.
Paldiski toetusgrupilt mittetulunduslikuks tegevuseks antavat toetust saab taotleda ülal nimetatud Pakri tuulepargi mõjupiirkonna arendamise ja elanike huvides tegutsev mittetulundusühing, seltsing või üksikisik. Taotlemise tähtajad on 1. veebruar, 1. mai, 1. september ja 1. detsember.
Toetuse taotlemise korra, toetatud tegevused ning teised dokumendid:
Lääne-Harju Koostöökogu moodustati 9. juunil 2006. aastal. Algselt kuulus tegevusrühma koosseisu neli valda – Kernu, Nissi, Padise ja Vasalemma. 2009. aastal liitus tegevusrühmaga Keila vald ning 2014 Paldiski linn. Vaatamata 2017. aastal toimunud haldusterritoriaalsetele muudatustele ei muutunud Lääne-Harju Koostöökogu piirkond. Lääne-Harju Koostöökogu piirkonda kuuluvad Lääne-Harju vald (Paldiski, Keila, Vasalemma, Padise) ja osaliselt Saue vald (Kernu ja Nissi). Lääne-Harju Koostöökogu koduleht asub SIIN.
Lääne-Harju Koostöökogu piirkonna tähistamiseks võeti veebiaadressil kasutusele muinaskihelkonna Vomentaga nimi, mis hõlmas hilisemate Keila, Harju-Madise ja Risti ning osa Hageri kirikukihelkonna territooriumist. Selles ajaloolises haldusüksuses ongi Lääne-Harju Koostöökogu piirkonna ühisosa.
Tegevuspiirkonna pindala on 1 084,1 km² ning rahvaarv ligemale 19 tuhat elanikku (2024. aasta seisuga).
Tegevusrühma missiooniks on piirkonna elu edendamine kodanikuühenduste, ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste koostöös ning algatuste toetamine ja elluviimine LEADER põhimõtteid rakendades. Tegevusgrupil on oluline roll kolme sektori (avalik, era- ja kolmas sektor) esindajate kaasamisel ühiselt seatud eesmärkide nimel üheskoos töötamisse.
Oma missiooni täitmisel piirkondliku arendusorganisatsioonina on tegevusgrupil kui organisatsioonil neli põhifunktsiooni:
- nõustamine
- projektijuhtimine
- seire
- kommunikatsioon
Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL) on asutatud 01. aprillil 1992 17 omavalitsuse – Keila linna, Kehra, Loksa ja Aegviidu alevi, Anija, Harku, Jõelähtme, Keila, Kuusalu, Kõue, Padise, Raasiku, Rae, Saku, Saue, Vasalemma ja Viimsi valla – esindajate poolt. Harjumaa Omavalitsuste Liidu koduleht asub SIIN.
HOL-i esialgne põhikiri on registreeritud 10. detsembril 1992 maavanema Mati Zernandi korraldusega nr 1239 ja on registreeritud Harju maakonna ettevõtteregistris 29. detsembril 1992. aastal. Kehtiv põhikiri on registreeritud 13.09.2010. HOLi liikmed on kõik Harju maakonna omavalitsusüksused.
Eesti Linnade ja Valdade Liit on üleriigiline katusorganisatsioon, mis koondab enda alla kõik 79 Eesti omavalitsust (seisuga 1. september 2022). Liidu peamine ülesanne on oma liikmete huvide esindamine ja kaitsmine nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelisel areenil. Tegevusvaldkond on lai ja hõlmab kõiki kohaliku omavalitsuse korralduse tahke. Eesti Linnade ja Valdade Liidu koduleht asub SIIN.
Liit (algupäraselt Eesti Linnade Liit, vt ajalugu) on tegutsenud vahepealse katkestusega 1920. aastast alates. 1940. aasta 17. augustil anti ENSV võimude poolt välja dekreet Eesti Linnade Liidu likvideerimiseks. Liit taastas oma tegevuse 1990. aastal.
27. veebruaril 2018 a. muudeti liidu põhikirja ning liidu uueks nimeks sai Eesti Linnade ja Valdade Liit.
Tegevus
Liidu tegevus rajaneb kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadusele (KOLS), mis reguleerib nii liidu ülesandeid kui ka struktuuri. Liidu tegevust rahastatakse liikmemaksudest ja teatud juhtudel ka riigieelarvest. KOLS alusel sätestatakse liidu põhikirjas selle organid ja nende volitused.
Liidu asutamise ja tegevuse erisused seadustab KOLS, mille alusel sätestatakse liidu põhikirjas liidu organid ja nende organite volitused. ELVL volikogus on esindatud kõik Linnade ja Valdade Liidu liikmed, mis tagab volikogule üldkoosoleku pädevuse MTÜS § 18 ja KOLS § 7 lg 1 mõistes.
Juhtimine
Liidu kõrgeimaks organiks on liikmete esindajate üldkoosolek, mille kutsub kokku juhatus vähemalt kord kohalike valimiste vahelisel perioodil. Üldkoosoleku toimumiste vahelisel ajal täidab selle ülesandeid volikogu, kus on esindatud kõik liikmesomavalitsused.
Volikogu
Üldkoosolekute vahelisel ajal täidab Eesti Linnade ja Valdade Liidu kõrgeima organi rolli volikogu, kuhu kuuluvad kõigi liikmesomavalitsuste esindajad.
Liidu volikogu töövorm on koosolek. Selle kutsub kokku juhatus vähemalt kord kvartalis. Koosolekut juhatab juhatuse esimees või tema äraolekul üks aseesimeestest.
Juhatus
Eesti Linnade ja Valdade Liidu igapäevast tegevust juhib ja esindab 13-liikmeline juhatus, kelle määrab ametisse volikogu oma liikmete hulgast.
Juhatuse pädevusse kuulub volikogus ja üldkoosolekul käsitletavate teemade ettevalmistamine, õigusaktide eelnõude kooskõlastamise korraldamine ning liidu tegevusest avalikkuse teavitamine. Lisaks täidab juhatus ka muid põhikirjas sätestatud ülesandeid. Koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda kvartalis.
Büroo
Liidu igapäevast organisatoorset tööd ja jooksvat asjaajamist korraldab büroo, mida juhib liidu tegevdirektor.
MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus korraldab Harju maakonna ühistransporti alates 2005. aasta algusest. Keskuse asutajateks on 25 Harju maakonna omavalitsust ja riigi esindajana Harju Maavalitsus. Asutamiskoosolek toimus 28. septembril 2004. Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse koduleht asub SIIN.
Alates 01.01.2018, peale haldusreformi järgset Maavalitsuste likvideerimist, korraldab Keskus ühistransporti lisaks Harju maakonnale Rapla, Lääne ja Lääne-Viru maakondades.
Alates 29.01.2018 on asutuse nimeks üldkoosoleku poolt kinnitatud MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus.
Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus asub Tallinnas, aadressil Meistri 14. Keskuses töötab viisteist omaala spetsialisti.
Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse eesmärgiks on ühistranspordi terviklik korraldamine Harju, Ralpa, Lääne ja Lääne-Viru maakondades, et tõsta ühistransporditeenuste kvaliteeti ja tagada maakonna elanikele soodsamad veoteenused. Selle aluseks on optimaalne liinivõrk, kooskõlastatud sõiduplaanid ning ühtnepiletisüsteem.
Eestis on kolm suursaart ja üle 2000 väikesaare ja laiu, millest 18 on püsivalt asustatud. Alalisi elanikke on suursaartel kokku 43933 ja väikesaartel kokku ligi 950 (2023). Enamik neist on meresaared, ainult Piirissaar asub Peipsi järves vastu Venemaa piiri. Omavalitsus on kolmel väikesaarel, kool neljal. Mõnel saarel on säilinud elatusallikana kalapüük. Osadel saartel tegeletakse loomakasvatusega, enamikel suvise turismiäriga. Eesti Saarte Kogu koduleht asub SIIN.
Eesti saari ühendav Eesti Saarte Kogu asutati 5. detsembril 1992. aastal Muhu saarel. Ühendus esindab kõiki Eesti saari, sh suursaari Saaremaad, Hiiumaad ja Muhu saart. Ühenduse liikmeteks on nii omavalitsused, kogukonnad, külaseltsid kui saarte elanikud.
Harju Kalandusühing (HKÜ) koduleht on leitav SIIN.
Karjaküla Sotsiaalkeskus on 100% valla osalusega äriühing.
Info tel. 604 9152, [email protected]
